Raudsulfaat (FeSO4 x 7H2O)

Raudsulfaat (FeSO4 x 7H2O).
Peaaegu juba 200 aastat tagasi tõestati, et normaalseks kasvuks ja viljakandvuseks on taimedele vajalikud rauasoolad (sealjuures, mida soojem kliima, seda suurem vajadus raua järele taimedel on). Rauapuudus avaldub kloroosina – lehtede kolletumine, saagi vähenemine ja suure puuduse korral isegi puude hukkumine.
On vaid üks rauda sisaldav väetis – raudsulfaat. Temas sisalduvad soolad kahel kujul: kahevalentse raud(2) sulfaadina – FeSO4 ning kolmevalentse raud(3) sulfaadina – Fe2(SO4)3. 
Mistahes väetisi, mis sisaldavad raudsulfaati, ei soovitata lehtede pritsimiseks, kuna seda omastatakse taimede poolt nõrgalt ja ta võib tekitada lehtedele põletusi (kusjuures raud kandub halvasti edasi ühelt taimeosalt teisele). Just seepärast kannatavad kloroosi all eelkõige võrsetipud noorte lehtedega. Seetõttu anda raudsulfaati juurte piirkonda.
On olemas ka rauda sisaldavaid preparaate kelaatidena, mida võib kasutada lehtede pritsimiseks, kuid nad on kallid, seepärast neid maasse anda on kallis (samal ajal aga kelaatväetised on taimede poolt paremini omastatavad nii pritsimisel kui juure kaudu väetamisel).
Kogu kavalus seisneb selles, kui rauaioon on seotud mingisuguse aktiivse ainega, nt sidrunhape, siis on raud niisugusel kujul rohkem liikuvam ja nii ruttu mullaga ei seota.
Seda nähtust märkasid aednikud juba ammu ja kasutasid koduste kelaatide tegemiseks, tõstes raudsulfaadi efektiivsust, lahustades kõigepealt ämbris 1-2 spl sidrunhapet ja alles siis puistasid sinna lusikatäie raudsulfaati (muide, sidrunhape neutraliseerib vee karedust, tõstes ka teiste väetiste omastatavust, isegi paremini kui nitrofoska).

Viljapuude ja marjapõõsaste pritsimine.
Viljapuude ja marjapõõsaste pritsimiseks valmistatakse raudsulfaadi 3-5%-list lahus (300-500 g lahustada 10 liitris vees). Pritsitakse varakevadel (enne pungade puhkemist) või hilissügisel (pärast lehtede langemist) ning sambla korral nii murus kui puutüvedel.
Muru pritsimine.
Sammal vallutab muru, kui muld on liiga tihe ja õhustamata, toitainetevaene, muru kasvab varjus või on tegemist liigniiske või happelise pinnasega.
Raudsulfaat aitab muru tugevdada ning seeläbi saadakse tihedam roheline murupind. Raudvitrioli rauasisaldusel on oluline roll taimedes toimuvates bioloogilistes protsessides, parandades muru kasvu. Raudvitriol põhineb looduslikel mineraalidel ja ei kõrveta muru.
Samblase muru hooldamiseks lahustatakse 200 g 10 l vee kohta ja kastetakse sellega 20 m² suurust muruplatsi.
Raudsulfaadi kasutamise järel värvub sammal mustaks, kuna happelisus ülemises mullakihis suureneb. Must sammal riisutakse murust välja ja tekkinud tühimikud murus täidetakse mullaga ning külvatakse peale uus muruseeme. Samblast vabanemiseks soovitame muru regulaarselt õhustada (aiahargi või aeraatoriga) ja lubjata.
Kasutusaeg: aprillist kuni oktoobrini vastavalt vajadusele. Ei ole soovitav kasutada põua ja vihmaperioodi ajal.